Raamat, mis on ühtlasi fotoalbum ajaloolistest fotodest ja kunstiteostest, koosneb 12 peatükist. Igas peatükis on kasutatud ühte või mitut kirjanduskatkendit, luuletust või reisikirja, mis vastab peatüki teemale. Peatükid on järgmised: raekoda ja Raekoja plats, börsihoone, vana Narva, Narva naised, Victoria ja Honori bastionid, Victoria bastioni kasematid, Narva jõgi, Silmud, piir keset linna, Aleksandri ja Ülestõusmise kirikud, hotell „New York“ ning Kreenholmi kasarmud. 

Raamat on koostatud kahes keeles, vene ja eesti keeles. Raamatut kirjutades mõtlesin eelkõige Narva linna inimestele, kes saavad nii oma linna ajalugu paremini tundma õppida ja seda just oma emakeeles.

Raamat-album on omamoodi kokkuvõte raamatust “Viimane lahke maja“, mis ilmub samal ajal. See raamat on mahukas ülevaade Narva ajaloost ning samal ajal reisijuht. „Viimane lahke maja“ on koostatud eesti keeles.

„Viimane lahke maja” on enamat kui  kultuurilooline teejuht või ülevaade Narva jäädvustamisest reisikirjades, memuaarides ja ilukirjanduses läbi aegade, seda 17. sajandist kuni II Maailmasõjani.
Narva linna kirglik armastaja Katri Raik ühendab reisiraamatu ja kultuuriloolise ülevaate parimad omadused. Tulemuseks on teos, mida on mõnus lehitseda, otsides just hetkemeeleoluga sobivaid palasid nii tänapäeva kui jäädavalt kadunud Narva põnevamate paikade kohta. Kuid raamatu võib ka kaasa võtta lühematele ja pikematele jalutuskäikudele Narva.
Oluliste kohtade ja piirkondade järgi liigendatud teos annab põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate sellest, milline on Narva kunagi olnud ning kuidas ta on saanud selliseks, nagu on praegu. Raekoja plats ja selle ümbrus, Hermanni ja Jaanilinna kindlus, Kreenholmi tööstusarhitektuur, Joaoru nüüdseks kadunud puitlinnaosa ning palju muud on leidnud oma tee erinevatesse reisikirjadesse,
romaanidesse, luuletustesse ja mälestustesse – kõnekamad katkendid neist manavad lugeja silme ette nii olemasoleva kui hävinud Narva eluolu ja meeleolu.
Selles suuresti kadunud maailmas aitavad orienteeruda linna piirkondade skeemid  ja ajalooline fotomaterjal.

Hea lugeja!

See väike vihik koondab endas mõned lood minu peagi ilmuvast uuest Narva raamatust, siintoodu on nii-öelda proovinumber. Viis lugu jutustavad Narva inimestele linna ajaloost ja traditsioonidest ning soovivad olla linna külalistele omamoodi sissejuhatuseks Narvasse. Kahjuks ei ole olemas kaasaegset Narva ajaloo ülevaadet, seetõttu tuleb see tükk tüki haaval kirjutada.
 

Need lood on kirjutatud armastusega Narva ja Narva inimeste vastu. Soovin head lugemist ja peatse raamatuni!

NARVA JÕE VASAKUL KALDAL ASUB NARVA LINNUS JA SELLE
VASTASKALDAL IVANGORODI, EESTI KEELES JAANILINNA KINDLUS.
SEE ON MAAILMAS AINULAADNE ARHITEKTUURIANSAMBEL, KUS KAHE
OMAVAHEL KUNAGI VAENUJALAL OLEVA SUURVÕIMU – SAKSA ORDU
JA VENE TSAARIRIIGI KINDLUSED ASUVAD TEINETEISELE NII LÄHEDAL
JA ON TÄNINI SÄILINUD.

NARVA LINNUS ON VANEM. SEE ON MITMEL KORRAL HÄVINENUD
JA SEEJÄREL TAASTATUD. NIISUGUSENA, NAGU ME LINNUST TÄNA
NÄEME, VÕIS SEE OLLA JUBA VIIS SAJANDIT TAGASI. SEDA ON HAKATUD
HERMANNI TORNI JÄRGI KUTSUMA KA HERMANNI LINNUSEKS.

IVANGORODI LINNUSE EHITAMIST ALUSTAS TSAARIRIIK 1492. AASTAL.
SAMAL AASTAL JÕUDIS KOLUMBUS AMEERIKASSE. MUIDUGI EI OLE NEIL
KAHEL SÜNDMUSEL OMAVAHEL MINGIT SEOST.

Narva pole linn, vaid riik, ja siin elab narvakeelne rahvas narvitjane. Eesti võim pelgab neid. Kui mõni kõrge riigiesindaja Narvat väisab, on tunne, et ta toob riigi süles Narva ning võtab lahkudes taas kaasa.

Siin on piirijärjekorrad ning elatusallikaks sala-kaubana üle toodav suits ja viin. Kunagine toitja Kreenholm on suletud, töötuse määr üks Eesti kõrgemaid ja sissetulek madalamaid.

Aga Narvas on ka valgest betoonist fassaadiga uus kolledžihoone, kuhu on nähtamatute tähtedega kirjutatud EUROOPA. Siin on inimesed, kes pingutavad Narva nimel ja usuvad, et Narval on tulevikku.

Minu unistuste Narva ei ole hääbuv paik Euroopa ääremaal, vaid Euroopa eelpost: uhke ja ilus linn, kus inimesed räägivad mitmes keeles, aga ühes meeles.